2023. aasta tähtsamad muudatused sotsiaal-alal
Alus: Sotsiaalministeeriumi pressiteade 29.12.2022
Toimetanud ja täiendanud: Vaimupuu
Allikad: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Statistikaamet
PERETOETUSED
2023. aastal tõusevad lastetoetused, peretoetused ja üksikvanema-toetus.
| 2022.a | 2023.a | |
|---|---|---|
| 1. ja 2. laps | 60 eurot | 80 eurot |
| üksikvanem | 19,18 eurot | 80 eurot |
| Lasterikka pere toetused: | ||
| 3-6 last | 300 eurot | 650 eurot |
| 7 last või rohkem | 400 eurot | 850 eurot |
Uute summadega toetusi makstakse alates veebruarist.
Jaanuari toetuse tõus makstakse välja hiljemalt 31. maiks 2023. aastal.
Lasterikka pere toetust makstakse seni,
kuni pere noorim laps saab 19-aastaseks.
Õigus lapsetoetusele on igal lapsel
sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni,
sõltumata sellest, kas ta õpib koolis või mitte.
Alates 1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
See tähendab: Edaspidi tõuseb lasterikka pere toetus
samade reeglite järgi, nagu tõuseb pension.
Vaata ka: Pensioni indekseerimine
Lisainfo: https://sm.ee/laste-ja-perede-toetamise-kkk#uus-millised-muutus
PENSION
Vabariigi Valitsus tõstis erandkorras
pensionide baas-osa 20 eurot
alates 1. jaanuarist 2023.
Lisaks hakkab kehtima tulumaksu-vabastus 704 eurot,
mis tähendab, et pensionitelt ei võeta enam tulumaksu
ja selle võrra tõusevad pensionid veelgi.
704-eurone tulumaksu-vabastus kehtib ka neile,
kes on vanaduspensioni-eas,
aga on pensioni saamise edasi lükanud.
Pensionid tõusevad jälle 1. aprillil, nagu igal aastal,
sest siis pensione indekseeritakse.
| 1. aprill 2022 | 1. jaanuar 2023 | 1. aprill 2023 | |
|---|---|---|---|
| pensioni-indeks | 1,079 | – | |
| pensioni tõus indeksi järgi | 7,9% | – | |
| pensioni baas-osa | 255,76 eurot | 275,76 eurot | |
| pensioni aastahinne | 7,718 eurot | – | |
| rahvapension | 275,3 eurot | – | umbes 338 eurot |
| keskmine pension | 595 eurot | umbes 703 eurot | |
| tulumaksu-vabastus | – | 704 eurot |
Vaata ka: Millest koosneb pension ja Pensioni indekseerimine.
Järgmisest aastast tõuseb ka represseeritute toetus
230 eurolt 292 euroni aastas.
Lisainfo: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/maksuvaba-tulu-vanaduspensionieas
Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kinnitas-erakorralise-pensionitousu-2023-aastaks
ALAMPALK, TÖÖAMPSUD JA TÖÖTUTOETUS
Alates 1. jaanuarist tõusevad töötasu alammäär,
tööampsude töötasu ja töötutoetus.
| 2022.a | 2023.a | |
|---|---|---|
| Töötasu alammäär tunnis | 3,86 eurot | 4,30 eurot |
| Töötasu alammäär kuus (täis–tööaeg) | 654 eurot | 725 eurot |
| Tööampsude ülemmäär kuus | 233,60 eurot | 290 eurot |
| Töötutoetuse ülemmäär päevas | 9,42 eurot | 10,55 eurot |
| Töötutoetuse ülemmäär kuus | 292,02 eurot | 327,05 eurot |
Kui oled töötuna arvel,
võid töötada ühes kuus kuni 8 päeva ja saada kuni 290 eurot,
ilma et väheneks töötuskindlustus-hüvitis või töötutoetus.
Töövõimetoetus tõuseb 1. aprillil,
kui toimub pensioni-indeksiga indekseerimine.
Lisainfo: https://sm.ee/uudised/tootasu-alammaar-touseb-2023-aastal-725-euroni
alam-palk – miinimum-palk, millest vähem ei tohi maksta,
kui inimene töötab täis-tööajaga
täis-tööaeg – 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas
töö-amps – ajutine töö inimesele, kes on töötu; kuni 8 päeva kuus
Näide: Kui inimene töötab rohkem kui 8 päeva kuus,
ei ole ta enam ametlikult töötu ja talle ei maksta enam töötu-toetusi.
töö-ampsude ülem-määr – kindlaks määratud piir;
summa, millest rohkem ei saa tööampsude eest maksta,
kuna siis väheneksid teised toetused ja hüvitised
töötasu alam-määr – kindlaks määratud piir;
summa, millest vähem ei tohi töö eest maksta
HÜVITIS HAIGESTUMISE KORRAL
Alates 1. juulist 2023 makstakse haigestumisel hüvitist juba alates 2. päevast.
hüvitis – kahjutasu, valuraha
| Mitmes haiguspäev? | Kes maksab? |
|---|---|
| 1. haiguspäev | inimese omavastutus, haiguspäeva eest ei maksta |
| 2.-5. haiguspäev | maksab tööandja |
| alates 6. haiguspäevast | maksab Haigekassa |
Tegelikult on selline kord olnud ajutiselt alates 2021. aastast,
nüüd muudeti see alaliseks.
Lisainfo: https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-pikendas-haiguspaevade-huvitamise-korda/
VAKTSIINIKINDLUSTUS
Alates 1. jaanuarist laieneb vaktsiinikindlustus kõikidele vaktsiinidele.
Vaktsiinikindlustus kehtib Eestis alates 2022. aasta maist
ja selle kaudu on võimalik taotleda hüvitist,
kui mõni vaktsiin on tekitanud tervisele kahju.
Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/vaktsiinikahjude-huvitamine
TASUTA VAKTSIINID
Ka 2023. aastal on COVID-19 vaktsiinid tasuta
kõigile Eesti elanikele ja Eestis ajutiselt viibivatele inimestele,
kelle jaoks on vaktsineerimine tervishoiutöötaja hinnangul vajalik.
COVID-19 vaktsiinid lisatakse alates 2023. aastast
riiklikku immuniseerimis-kavasse.
Lisainfo: https://www.sm.ee/uudised/uuendevad-immuniseerimise-nouded-koolitervihoiu-satteid-ei-muudetud
DIABEEDIRAVI
Alates 1. jaanuarist laieneb diabeediravi kättesaadavus.
Haigekassa hakkab rahastama 163 uut meditsiiniseadet,
mida patsiendid saavad kodus kasutada
iseseisvalt või oma lähedaste abiga.
Suuremad muutused on 19-25-aastastele.
Lisainfo: https://www.sm.ee/uudised/tulevast-aastast-laieneb-diabeediravi-kattesaadavus
KUTSEHAIGUSTE NIMEKIRI PIKENES
1. jaanuaril jõustus uus kutsehaiguste loetelu,
kuhu on lisatud vaimsed probleemid,
mida on põhjustanud töötamine.
Kui inimene on haigestunud kehvade töötingimuste tõttu,
saab ta taotleda tööandjalt hüvitist.
Vaata ka: https://vaimupuu.cythan.com/kutsehaiguste-nimekirjas-on-nuud-ka-vaimse-tervise-probleemid/
TÖÖTERVISHOID
Alates 1. jaanuarist hindab töö-tervishoiu-arst
lisaks töötaja tervisele ka töö-keskkonda.
TÖÖTUS-KINDLUSTUS-HÜVITIS
Alates 1. juulist muutub töötus–kindlustus–hüvitiste süsteem.
Nüüd arvestatakse ka majanduse olukorraga.
Kui olukord tööturul on halb
ja töötute arv kasvab,
makstakse töötus-kindlustus-hüvitist kauem.
Seni on hüvitist makstud ainult töötus-kindlustus-staaži järgi.
See tähendab:
hüvitise suurus ja maksmise aeg sõltub sellest,
kui kaua on inimene töötanud ja
kui palju on inimese töötasu eest sotsiaalmaksu makstud.
Kui majanduse olukord on halb,
pikeneb hüvitise maksmise periood automaatselt,
töötu ise selleks midagi tegema ei pea.
Lisainfo: https://sm.ee/kriisiks-valmis-uue-unikaalse-automaatselt-kohaneva-tootuskindlustushuvitisega
TEENUSEID KORRALDAVAD TEISED ASUTUSED
Alates 1. jaanuarist lähevad paljud teenused üle
Sotsiaalkindlustusametile ja Haigekassale,
suureneb omavalitsuse osa puuetega inimeste abistamisel.
Vaktsiinilaod on üle antud Haigekassale.
Lastekaitse-töötajaid ning asenduskodude ja turvakodude teenuse pakkujaid
hakkab koolitama Sotsiaalkindlustusamet.
Haigekassa hakkab tasuma uute teenuste eest,
näiteks: vähiravi ja alkoholi-sõltuvuse ravi.
Lisainfo: https://www.sm.ee/uudised/riik-hakkab-tulevast-aastast-rahastama-mitmeid-uusi-tervishoiuteenuseid-0
OHVRIABI
Alates 1. aprillist jõustub uus ohvriabi seadus,
mis teeb abi kättesaadavamaks
vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele.
Kuriteo-ohvrite hüvitiste taotlemise süsteem muutub lihtsamaks.
Uues seaduses on kirjas:
- ohvriabi põhiteenus
- seksuaal-vägivalla kriisiabi
- vägivallast loobumise toetamise teenus
- psühho-sotsiaalne abi kriisijuhtumi korral
Mitmeid teenuseid on täiendatud ja ohvritele mugavamaks muudetud.
Lisainfo: https://sm.ee/uudised/riigikogu-vottis-vastu-ohvriabi-seaduse
LOGOPEEDID, FÜSIOTERAPEUDID JA PSÜHHOLOOGID
Alates 1. oktoobrist muutub lihtsamaks
logopeedide, füsioterapeutide ja psühholoogide abi saamine.
Sügisest on ka nemad ametlikult tervishoiu-töötajad
ja võivad osutada iseseisvalt tervishoiu-teenuseid.
Kui perearsti saatekiri on olemas,
saab inimene valida endale sobiva teenuse pakkuja
ja ravi eest maksab haigekassa.
Lisainfo: https://www.sm.ee/uudised/logopeedide-fusioterapeutide-ja-psuhholoogide-abi-muutub-kattesaadavamaks
VAIMSE TERVISE TOETAMINE
Kohalikud omavalitsused ja perearsti-keskused
saavad taotleda toetust
vaimse tervise teenuste pakkumiseks,
et toetada elanike vaimset tervist
ja anda neile psühholoogilist abi.
Taotlusvoorud avatakse jaanuarikuu jooksul.
Lisainfo: https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/vaimne-tervis/psuhholoogi-palgatoetus-ja-vaimse-tervise
MUUTUSED HOOLEKANDE-TEENUSTES
Hooldekodu kohatasu muutub soodsamaks.
Aastal 2023 maksab kohatasu umbes sama palju
nagu on keskmine pension.
Madalama pensioni puhul hüvitab lisakulud omavalitsus.
Lisaks toetab riik eri-hoolekande-asutusi 1,1 miljoni euroga,
et hüvitada energia hinna tõusuga seotud kulusid.
Lisainfo: https://sm.ee/uudised/riigikogu-kiitis-heaks-hooldereformi
Eri-hooldekodudes elavad inimesed
saavad nüüd rohkem oma lähedastega koos olla,
ilma et nad kaotaksid oma teenuse-koha.
Seni võis hooldekodust eemal olla
kuni 2 kuud,
nüüd saab sõpradel või sugulastel külas olla
kuni 4 kuud.
SUURE ABIVAJADUSEGA LAPSED
Suure abivajadusega laste ja nende perede toetamisega
tegeleb rohkem kohalik omavalitsus.
Andmete vahetus muutub automaatseks,
nii et kohalik sotsiaaltöötaja saab kiiremini
andmeid puudega lastega perede kohta.
Riik on eraldanud raha toetusfondi,
mille kasutamine on omavalitsustel lihtsam.
Seni sai sealt raha ainult raske ja sügava puudega lastele,
edaspidi aga kõikidele suure hooldusvajaduse ja abivajadusega lastele.
Vaata ka kokkuvõtet 2022. aastal Sotsiaalministeeriumis tehtust: loe siit
Sotsiaalministeeriumi pressiteadet tervikuna loe siit.