% – protsent
See joonlaud on 1 meetri pikkune.
See on jagatud väiksemateks võrdseteks osadeks.
1 meetri pikkusele joonlauale mahub 100 sentimeetrit.
1 sentimeeter on 1 meetrist
1 sajandik (1/100) ehk 1 protsent.
Protsenti märgitakse sellise märgiga: %
Üks tervik on täpselt 100%,
mitte rohkem ega vähem.
1 protsendi leidmiseks jagatakse tervik (T) 100-ga:
1% = T : 100
Näide:
1 protsent 100-st on 1:
100 : 100 = 1
1% = 1
1 protsent 200-st on 2:
200 : 100 = 2
1% = 2
Teiste protsentide leidmiseks:
1) tervik jagatakse 100-ga
2) saadud arv korrutatakse protsendi numbriga
T : 100 x %
Näide 1:
Kui palju on 3 protsenti 100-st?
1) 100 : 100 = 1
2) 3% = 1 x 3
3% = 3
3 protsenti 100-st on 3.
Näide 2:
Kui palju on 3 protsenti 200-st?
1) 200 : 100 = 2
2) 3% = 2 x 3
3% = 6
3 protsenti 200-st on 6.
Näide 3:
Kui palju on 5 protsenti 200-st?
1) 200 : 100 = 2
2) 5% = 2 x 5
5% = 10
5 protsenti 200-st on 10.
Näide 4:
Kui palju on 15 protsenti 300-st?
1) 300 : 100 = 3
2) 15% = 3 x 15
15% = 45
15 protsenti 300-st on 45
Mida suurem on tervik,
seda suurem on 1 osa sellest.
Näiteks:
1 protsent 100-st on 1.
1 protsent 1000-st (tuhandest) on 10.
1 protsent 100 000-st (sajast tuhandest) on 1000.
Protsendid teksti sees
„Pensionid tõusevad tänavu 8% võrra.“
See tähendab:
Pension tõuseb kõigil,
aga summad on erinevad.
Mida suurem on pension praegu,
seda rohkem pension tõuseb.
Näide 1:
Mari pension oli eelmisel aastal 300 eurot kuus.
1) 1 protsent 300-st eurost on 3 eurot:
300 : 100 = 3
2) 8 protsenti 300-st eurost on 24 eurot:
8 x 3 = 24
8% = 24
See tähendab:
Mari pension tõuseb 24 euro võrra.
300 + 24 = 324
Kui pension tõuseb 8%,
on Mari pension 324 eurot kuus.
Näide 2:
Jüri pension oli eelmisel aastal 550 eurot kuus:
1) 1 protsent 550-st eurost on 5,5:
550 : 100 = 5,5
2) 8 protsenti 550-st eurost on 44 eurot:
8 x 5,5 = 44
8% = 44
See tähendab:
Jüri pension tõuseb 44 euro võrra.
550 + 44 = 594
Kui pension tõuseb 8%,
on Jüri pension 594 eurot kuus.
Teised viisid, kuidas tervikut jagada
Tervik jagatakse 10-ks võrdseks osaks:
1 sentimeeter on 10 millimeetrit (1 cm = 10 mm)
10% on üks kümnendik (10% = 1/10)
Tervik jagatakse 12-ks võrdseks osaks:
Kella numbrilaual on 12 numbrit.
Aastas on 12 kuud.
Tervik jagatakse 4-ks võrdseks osaks:
Meil on 4 aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv.
Meil on 4 tähtsamat ilmakaart: põhi, lõuna, ida ja lääs.
25% on üks neljandik ehk veerand. (1/4)
50% on kaks neljandikku ehk üks kahendik ehk pool tervikust. (1/2)
75% on kolm neljandikku ehk kolmveerand. (3/4)
Samamoodi on jaotatud kella numbrilaud:
12-3 – esimene veerand
3-6 – teine veerand
6-9 – kolmas veerand
9-12 – neljas veerand
Kui suur osuti on numbril 3 ja väike osuti 4 ja 5 vahel, öeldakse: kell on veerand viis.
Kui suur osuti on numbril 6 ja väike osuti 4 ja 5 vahel, öeldakse: kell on pool viis.
Kui suur osuti on numbril 9 ja väike osuti 4 ja 5 vahel, öeldakse: kell on kolmveerand viis.
Mis on kvartal?
Kvartal on üks veerand aastast.
Ametlikult jagatakse aasta 4-ks osaks kuude järgi:
- kvartal – 1. jaanuarist 31. märtsini
- kvartal – 1. aprillist 30. juunini
- kvartal – 1. juulist 30. septembrini
- kvartal – 1. oktoobrist 31. detsembrini
Näide:
2022. aasta 3. kvartalis maksti toetusi 10,8 miljonit euro eest.
See tähendab:
Kolme kuu jooksul – juulis, augustis ja septembris –
maksti toetusi 10,8 miljonit eurot.