Naiste tugikeskused

Kuula
Illustratsioon: naine lahkub kohvriga

Kõige raskem vägivald on kodu-vägivald,
sest haiget teeb oma partner või pere-liige.

Kodu-vägivalla kohta öeldakse ka pere-vägivald.

Kõige sagedamini kannatavad kodu-vägivalla all naised ja lapsed.

Naiste-vastane vägivald on vägivald,
mis on suunatud naiste vastu ja kus ohvriks on naised.

Naiste kaitseks on loodud naiste tugi-keskused ja varjupaigad,
kus neile antakse abi ja tuge.

ohver – kannatanu, see, kes mingi sündmuse tõttu kannatab
tugi-keskus – turvaline koht, kus antakse abi ja pakutakse tuge,
aga siin ööbida ei saa

Kui naine soovib,
viiakse ta tugi-keskusest varju-paika.

varju-paik – turvaline koht lühi-ajaliseks elamiseks,
kus ohver saab abi, nõu ja ööbida

Naiste tugikeskused ja laste turvakeskused on olemas igas Eesti maakonnas.

Otsi abi naiste tugi-keskusest,
kui oled vähemalt 18-aastane naine ja vägivalla ohver.

Kui vaja, võid oma lapsed kaasa võtta.

Illustratsioon: laps ja nõustaja vestlevad

Abi küsimine ei näita nõrkust, vaid tugevust:
sul on julgust, et olukorda paremaks muuta!

Helista kohe naiste tugi-keskusse, kui:

  • sa tunned oma pere-liikme ees hirmu
  • keegi sinu peres on vägi-valdne sõltlane
  • sind on löödud või ära kasutatud
  • sa ei julge elada ega unistada

sõltlane – see, kes sõltub mõnest uimastavast ainest nii palju,
et ei saa või ei taha ilma selleta elada
näiteks: alkoholi-sõltlane, narko-sõltlane

Naiste tugikeskuses toetavad sind nõustajad,
kes oskavad vastata sinu küsimustele
ja teavad, kuidas sind aidata.

Naiste tugikeskusest saad küsida nõu ka teiste abistamiseks:
näiteks siis,
kui su sõbranna, naaber või töö-kaaslane
kannatab kodu-vägivalla all.

nõustamine – nõu annab inimene, kes on selleks koolitatud
nõustaja – inimene, kes on õppinud teistele nõu andma

Puuetega naistel on raskem lahkuda inimesest,
kes kohtleb neid halvasti,
kuna tihti on just see inimene nende hooldaja või eestkostja.

Sageli pole puuetega naistel kellelegi oma murest rääkida.

Siis tulebki helistada naiste tugikeskusesse.

Kas vajad abi suhtlemisel või liikumisel?

Illustratsioon: nõustaja

Kui sul on mõni puue või erivajadus,
anna sellest teada kohe,
kui võtad ühendust naiste tugi-keskusega.

Sinu aitamiseks leitakse võimalused.

Kuidas naiste tugikeskuses aidatakse?

NÕUSTAMINE

Illustratsioon: nõustaja vestleb abivajajaga

1. Esmane nõustamine toimub kohe, kui vaja –
nii telefoni teel kui ka tugikeskuses kohapeal.

Sind kuulatakse ära, sind usutakse ja toetatakse.

Sulle räägitakse, millist abi sulle ja su lastele pakkuda saab.

2. Nõustamine, mis aitab sul juhtunuga toime tulla.

Sul aidatakse mõista, mis toimub
ja kuidas olukorda lahendada.

Sulle selgitatakse sinu õigusi ja pakutakse lahendusi,
aidatakse suhelda teiste osa-pooltega.

Illustratsioon: tähelepanu märgiks tõstetud sõrm

Pea meeles: sa ei ole üksi!

Väga paljud naised on saanud tugi-keskustest abi,
saavad nüüd ise hakkama ja on palju õnnelikumad.

3. Psühholoogiline nõustamine – hinge-abi.

Sinuga räägitakse ja sind toetatakse,
et suudaksid jälle elust rõõmu tunda.

psühholoogia – teadus, mis tegeleb hingeliste ja vaimsete muredega
psühholoog – inimene, kes on õppinud psühholoogiat
ja aitab neid, kellel on hingelised või vaimsed mured
nõustamine – nõu annab inimene, kes on selleks koolitatud
psühholoogiline nõustamine – hinge-abi, lohutamine ja nõuanded

4. Juriidiline nõustamine – abi seaduste mõistmisel.

Illustratsioon: nõustaja abistab dokumentidega

Sul aidatakse:

  • koostada dokumente
  • suhelda ameti-asutustega
  • seista oma õiguste eest, vajadusel ka kohtus.

TURVALINE AJUTINE MAJUTUS

Illustratsioon: inimene lahkub

Kui sa ei saa koju jääda ning sul puudub koht, kus olla,
saad mõnda aega peatuda varju-paigas.

Sa võid oma lapsed kaasa võtta.

Kui vaja, antakse sulle puhtad riided ja uued hügieeni-tarbed.

tugi-keskus – turvaline koht, kus antakse abi ja pakutakse tuge,
aga siin ööbida ei saa
varju-paik – turvaline koht lühi-ajaliseks elamiseks,
kus ohver saab abi, nõu ja ööbida

Naiste tugikeskuse teenused on tasuta.

Naiste tugikeskused on olemas kõikides Eesti maakondades.

KOKKUVÕTE

Kõige raskem vägivald on kodu-vägivald,sest haiget teeb oma partner või pere-liige.

Kodu-vägivalla kohta öeldakse ka pere-vägivald.

Kõige sagedamini kannatavad kodu-vägivalla all naised ja lapsed.

Naiste-vastane vägivald on vägivald, mis on suunatud naiste vastu ja kus ohvriks on naised.

Naiste kaitseks on loodud naiste tugi-keskused ja varjupaigad, kus neile antakse abi ja tuge.

ohver – kannatanu, see, kes mingi sündmuse tõttu kannatab tugi-keskus – turvaline koht,
kus antakse abi ja pakutakse tuge, aga siin ööbida ei saa

Kui naine soovib, viiakse ta tugi-keskusest varju-paika.

varju-paik – turvaline koht lühi-ajaliseks elamiseks, kus ohver saab abi, nõu ja ööbida

Naiste tugikeskused ja laste turvakeskused on olemas igas Eesti maakonnas. 

Otsi abi naiste tugi-keskusest, kui oled vähemalt 18-aastane naine ja vägivalla ohver.

Kui vaja, võid oma lapsed kaasa võttaKui sa pole veel 18-aastane, oled poiss või tüdruk ja vägivalla ohver, 
helista laste-abi telefonil 116 111 või otsi abi internetist www.lasteabi.ee  .

 Kui sa oled mees ja vägivalla ohver, helista ohvri-abi telefonil 116 006 või otsi abi internetist www.palunabi.ee 

Helistada ja internetist abi otsida võid ükskõik millal – sulle vastatakse igal ajal: nii öösel kui päeval,
laupäeval ja pühapäeval.