Kuidas käib tekstide toimetamine lihtsasse keelde?
Näiteid Vaimupuu kogemustest.
Vaimupuu on juba aastaid osutanud tekstide lihtsasse keelde toimetamise teenust. Kasutame oma töös rahvusvahelise organisatsiooni Inclusion Europe lihtsa keele reegleid ja lihtsa keele logo .
Meie töö tellijateks on asutused ja organisatsioonid, kes seisavad ligipääsetavate lahenduste eest ning soovivad, et nende info jõuaks võimalikult paljude inimesteni. Vaimupuu töid teistele saab vaadata siit
Kellele on mõeldud lihtsas keeles tekst?
Lihtsa keele otsene sihtgrupp on täiskasvanud intellektipuudega inimesed. Laiem sihtgrupp on kõik lugemisraskustega inimesed, nende seas lapsed, vanurid ja teismelised, välismaalased ja eesti keele kui teise keele õppijad, aga ka tavalised normintellektiga täiskasvanud, kes on harjunud infot kiiresti kätte saama, sest oma olemuselt on lihtsas keeles tekst originaalteksti sisukokkuvõte, mis on kirjutatud kõigile arusaadavas keeles ja kus on kasutatud võimalikult lihtsaid väljendeid.
Põnev fakt: lihtsas keeles tekstid sobivad ka viiplemiseks, eriti hästi sobivad need aga algajatele viipetõlkidele viiplemise õppimiseks.
Igaüks võib oma tekste lihtsustada täpselt nii, nagu tahab. Kui aga eesmärk on ligipääsetavus, tuleks järgida Inclusion Europe’i reegleid. Toimetaja isiklik sisetunne ei anna õigust lihtsa keele logo kasutada, ent just logo aitab lugejate arvu kasvatada, kuna logo järgi on lihtsas keeles teksti lihtsam leida.
Missugune info peaks olema lihtsas keeles?
Tavaliselt soovitakse lihtsasse keelde toimetada tekste, milles on nii oluline info, et seda peaksid teadma kõik inimesed. Näiteks: tähtsad uudised, kriisiolukordades käitumine, uued seadused, seadusemuudatused ja muu taoline, aga ka paljud näitusetekstid ja teatrietendused on saanud lihtsas keeles lisa (nt Meremuuseumi Lennusadama näitused ja Noorsooteatri etendused). See tähendab, et suurem osa lihtsas keeles teksti tellijaid on riigiametid ja ametiasutused.
Miks on lihtsas keeles tekst tellijale kasulik?
Kuna ligipääsetavuse nõuded jõuavad järjest rohkem n-ö tavainimese igapäevaellu, on ka nõudlus lihtsas keeles tekstide järele kasvanud. Ligipääsetavusega arvestamine näitab ju, et ettevõte või asutus hindab võrdseid võimalusi ja käib ajaga kaasas. Kui esmasest ehmumisest üle saadakse, mõistetakse, et lihtne keel ei olegi ainult moodne kvaliteedimärk ettevõtte rinnaesisel, vaid et see tõepoolest aitabki inimestel asjadest paremini aru saada.
Näiteks: Meie Ukraina sõja teemaline tekst 2022. aasta märtsis sai palju positiivset tagasisidet just kõrgharitud inimestelt, lihtsas keeles ohvriabi-tekstidest on saanud abi mitu normintellektiga naist (stressiolukorras on info omandamise võimekus tavapärasest madalam).
Soe soovitus: Enne, kui tellid oma teksti toimetamise lihtsasse keelde, tutvu toimetajate varasemate töödega. Tavaliselt on tehtud tööd olemas kodulehel. Kindlasti peab organisatsioonil, kes tegeleb lihtsasse keelde toimetamisega, olema pädev keeletoimetaja ning kindel testijate võrgustik. Kui eesmärgiks on ligipääsetavus, peaks valima toimetajad, kes kasutavad Inclusion Europe’i reegleid ja logo. Kui soovite tavakeeles teksti loetavamaks toimetada ja logo pole oluline, pöörduge parem tavapäraste keeletoimetajate poole, tuleb odavam.
Ettevalmistused teksti toimetamiseks
Töö tellija ehk n-ö originaalteksti looja või omanik võtab ühendust Vaimupuuga.
Vaimupuu meeskond vaatab teksti üle ja hindab, kui keeruline tekst on ja kui palju aega võiks selle toimetamiseks kuluda. Kõige kaalukama arvamuse ütleb siin lihtsa keele ekspert: inimene, kes puutub igapäevaselt kokku intellektipuudega inimestega ja/või on võimeline hindama teksti keerulisust intellektipuudega inimeste vaatenurgast. Lihtsa keele eksperdiga arutatakse ka, kui oluline on tekst intellektipuudega inimestele: igasugust teksti pole mõtet lihtsasse keelde panna.
Tellijal peab olema selge, mida peab inimene pärast teksti läbilugemist
- teadma,
- oskama,
- tegema
- või teha tahtma.
Pane tähele: Vaimupuu ei toimeta tekste, mille eesmärk on inimeste raha endale saada (reklaamid, tasulised mängud vmt), kuna lihtsa keele otsene sihtgrupp – intellektipuudega inimesed – on niigi haavatavamad kui normintellektiga inimesed.
Vaimupuu meeskond võtab ühendust oma testijatega – erivajadustega inimeste organisatsioonidega, kes on valmis ja võimelised teksti lihtsust hindama. Arutatakse teksti olemust ja pannakse paika aeg, millal teksti on võimalik testida.
Seejärel lepib Vaimupuu meeskond kokku tellijaga, millal töö võiks valmis saada ja kui palju see maksab.
Pane tähele: Lihtsasse keelde toimetamine ei ole odav töö, kuna see on meeskonnatöö. See tähendab, et ühe teksti kallal töötab mitu inimest ja kõik tööd peavad saama tasustatud.
Tekstide toimetamine on ajamahukas töö. See tähendab, et lihtsasse keelde toimetamise tellimist ei tohi jätta viimasele hetkele.
Teksti sisuline toimetamine
Keeletoimetaja toimetab teksti lühemaks ja lihtsamaks, pidades silmas otsese sihtgrupi vajadusi ja võimekust. See tähendab, et ei ole vaja alati detailidesse laskuda, eriti kui asi puudutab juriidikat või muid taolisi tarku teemasid. Lihtsas keeles tekst on üsna kõnekeelne tekst – siin kasutatakse sõnu ja väljendeid, missuguseid kasutavad inimesed oma igapäevases suhtluses.
Mõnikord piisab sellest, kui keerulisemad sõnad asendada arusaadavamate sünonüümidega ja/või lisada sõnaseletus, mõnikord mitte. Pole mõistlik hakata iga lauset lihtsasse keelde panema, vaid läheneda asjale lõikude kaupa: oluline on mõte, mida tekstiga öelda tahetakse. Näiteks võiks kujutada ette, kuidas selgitada mingit asja nii, et sellest saaksid ühtmoodi aru nii 7-aastane laps (elukogemuseta, ent nutiteadlik) kui ka 70-aastane täiskasvanu (elukogenud, ent nutivõõras). Lihtsa keele laiem sihtgrupp ongi ju kõik lugemisraskustega inimesed.
Pane tähele: Kuna lihtne keel on mõeldud lugemisraskustega inimestele, ei tohi see olla liiga pikk. Lugemisraskustega inimesed ei armasta pikki tekste, ükskõik, kui lihtsas keeles need ka poleks.
Mõned tekstid vajavad lisainfot. Näiteks ei saa kirjutada uutest seadusemuudatustest, ilma et oleks olemasolevat seadust selgitatud. Mõnikord tuleb leida lisainfot mõne teise ametiasutuse kodulehelt või hoopis teiste riikide analoogilistest kogemustest, välismaistelt veebilehtedelt. Kuna keeletoimetaja ei ole kõiketeadja, võib teksti lihtsustamisel juhtuda, et kogemata kasutatakse väljendeid, millel on ametlikus või erialases keelepruugis hoopis teine tähendus. Et tekst saaks võimalikult hea, suhtleb keeletoimetaja vajadusel nii tellijaga kui ka oma ala spetsialistidega. Sellepärast ongi oluline, et töö tellijal oleks oma teksti sisust ja eesmärgist selge ja täielik arusaam.
Mõned lihtsa keele reeglid
Teksti toimetamisel lihtsasse keelde tuleb arvestada lihtsa keele reegleid. Need reeglid on üsna sarnased selge keele reeglitele: räägi asjast, ära keeruta, ära pinguta üle kujundlike väljendite või ülekantud tähendustega; kasuta lihtsaid sõnu, arvud kirjuta numbritega, ära kasuta lühendeid jne.
Lisaks on vaja jälgida teksti kujundust ja üldmuljet. Siin on üks erilisemaid reegleid teksti liigendus: uus mõte tuleb kirjutada uuel reale. See tähendab, et lause jaotub mitme rea peale ning tavaliselt on komad ainult rea lõpus. Reavahed on lause sees väiksemad kui lausete vahel, ja nii võib jääda lihtsas keeles teksti vaadates mulje, nagu oleks tegemist vabavärsis luuletusega. Esmapilgul on see kummaline, ent tegelikult lihtsustab lugemist. Sama on liitsõnadega, mis on lihtsuse huvides soovitatav kirjutada sidekriipsuga kokku.
Font peab olema ilma seriifideta ehk ilma „konksukesteta“ (näiteks Times New Romans ei sobi, aga Arial ja Calibri sobivad) ning vähemalt 14-punktises kirjas. Kui lihtsas keeles tekst on trükitud paberile, nt välja antud voldiku või raamatuna, peab väljaande formaat olema vähemalt A4.
Teksti testimine ja tagasiside
Kõige tähtsam ja erilisem lihtsa keele reegel on tekstide testimine sihtrühmal.
Keeletoimetaja võib küll aimata, mismoodi võiks olla lihtsam, ent tema sõnavara on tunduvalt laiem kui keskmisel intellektipuudega inimesel ning ta ei pruugi tajuda, missugused väljendid võivad keeruliseks osutuda või missuguseid väljendeid tegelikult organisatsioonides kasutatakse.
Ainult siis, kui sihtrühm on teksti arusaadavaks hinnanud, saab öelda, et see tekst on lihtsas keeles. Samuti saab alles siis lisada toimetatud tekstile lihtsa keele logo. Logo järgi oskavad need, kes parema meelega loevad tekste lihtsas keeles, neid tekste otsida ja leida ning see suurendab lugejate hulka, näiteks teksti tellija veebilehel.
Kuigi lihtsa keele reeglites on kirjas, et tekste peavad testima vähemalt kaks intellektipuudega inimest, ei tähenda see siiski vaid seda, et intellektipuudega inimene loeb või kuulab seda teksti, ütleb, et sai aru ja ongi kõik korras. Tekstide testimine on natuke keerulisem protsess.
Need, kes oskavad lugeda, saavad tekste testida lugedes (nende jaoks ongi oluline liigendus ja kujundus), aga testida saab ka suuliselt – nii, et tekst loetakse ette.
Vaimupuu testijad on erivajadustega inimeste organisatsioonid, näiteks päevakeskused, tugikeskused, erivajadustega noorte õppeasutused jne, kus oluline osa on tegevusjuhendajatel ja õpetajatel. Nemad peavad oma hoolealuseid hästi tundma, saama aru, kas tekst on neile ka päriselt arusaadav. Selleks arutletakse testitaval teemal, küsitakse täiendavaid küsimusi, otsitakse näiteid jne. Mõnikord leitakse keerulisematele väljenditele ise uusi selgitusi või paremaid asendusi.
Sisuliselt on tekstide testimine hariv meelelahutus, mis annab testijatele rohkem kui pealtnäha paistab: tavaliselt ei küsita ju intellektipuudega inimeselt tema arvamust, asjadest mittearusaamine on viga, põhjus end teistest kehvemana tunda ja püüda näidata end targema ja võimekamana kui tegelikult ollakse. Testimisel aga on oluline just see, millest aru ei saada: suure tõenäosusega ei saa keerulistest väljenditest aru ka paljud teised ning juba teiste aitamise pärast tuleb segastest kohtadest teada anda. Arusaamatutest asjadest arusaadavalt rääkimine teeb asjad selgeks. Vaimupuu kogemuste põhjal on testimine tõstnud paljude erivajadustega inimeste enesekindlust, väljendusoskust ja maailma asjadest arusaamist, mis on igas mõttes hea: kui inimene saab asjadest aru, tunneb ta end turvalisemalt ning saab paremini oma eluga hakkama (vt ka töövõimereformi eesmärke). Suureneb ka usaldus tegevusjuhendajate ja klientide vahel.
Pane tähele: intellektipuudega inimesed väsivad kiiresti, väsides aga tähelepanu hajub. Sellepärast vajavad nad rohkem puhkepause ja vaheldust ning ühe teksti testimine ei pruugi ühe päevaga lõpule jõuda.
Pärast testimist saadab tegevusjuhendaja või õpetaja Vaimupuule tagasi teksti, mida on täiendatud ja kommenteeritud. Näiteks, et missugune koht jäi arusaamatuks või et missugust sõna võiks kasutada teise asemel.
Teksti teistkordne toimetamine ja testimine
Kui tekst on testitud ja tagasiside Vaimupuule saadetud, arutab Vaimupuu meeskond parandusi omavahel ja vajadusel ka testimise läbiviijatega. Keeletoimetaja viib parandused sisse ning muudab keerulisemad kohad lihtsamaks. Kui tekst muutub palju, saadetakse tekst teistkordsele testimisele. Sõltuvalt teksti sisust ja olemusest võib testida ka vaid seda osa tekstist, kus on oluliste muudatustega lõik. Parema tulemuse saab, kui teistkordne testimine viiakse läbi hoopis teises organisatsioonis ja testitakse tervet teksti.
Vaimupuu kasutabki tavaliselt ühe teksti testimiseks mitut organisatsiooni, et testijate seas oleks võimalikult palju erinevaid inimesi, nii nooremaid kui ka vanemaid.
Kui tekst on erinevate erivajadustega inimeste organisatsioonide poolt heaks kiidetud, vaatab keeletoimetaja teksti veelkord üle (tihtipeale on võimalik seda veel lihtsustada – tõmmata maha mõned kordused vmt). Seejärel saadab Vaimupuu toimetus teksti tellijale. Tekstile on märgitud, missugused organisatsioonid teksti on testinud.
Tihti juhtub, et pärast testitud teksti valmimist on tellija lasknud selle üle vaadata oma spetsialistidel ning need on leidnud kohti, mida parandada, täpsustada või muuta. Sel juhul toimetab keeletoimetaja teksti veelkord üle ning saadab selle uuesti testimiseks. Kui tellija soovitud muutused on minimaalsed, piisab lihtsa keele eksperdi hinnangust.
Helifail
Tihti lisame tekstile helifaili. Selleks on meil hea tekstirobot, mida me oleme õppinud „ära petma“, nii et pausid oleksid õigetes kohtades ja hääl liiguks loogiliselt. Tagasiside helifailidele on väga hea: teksti sisust saavad teada ka need, kes lugeda ei taha või ei saa. Paljud inimesed loevad teksti nii, et samal ajal kuulavad helifaili. Taoline lugemine on mitmes mõttes kasulik, sest tekst jääb niimoodi paremini meelde ja kogu tegevus arendab lugemisoskust. Helifail aitab lihtsas keeles tekstidele ligi pääseda ka nägemispuudega inimestel.
Arved ja muu rahaga seotu
Kui tellija on teksti heaks hinnanud, esitab Vaimupuu tellijale arve eelnevalt kokkulepitud summas. Tekste testinud organisatsioon esitab Vaimupuule arve oma töö eest, selle arve tasub Vaimupuu pärast seda, kui tellija on oma arve tasunud. Testijad-organisatsioonid kasutavad testimisel teenitud raha oma organisatsiooni heaks: näiteks ekskursioonid, teatri- või kinokülastused, üritused jm. Niisiis saavad testimisest kasu kõik organisatsiooni liikmed, mitte ainult need, kes testimisega otseselt kokku puutusid. See läheb muuhulgas hästi kokku töövõimereformi ideega, mille järgi on ka intellektipuudega inimesed võimelised ühiskonda panustama ja õigustatud oma panuse eest tasu saama (vt ka puuetega inimeste õiguste konventsioon).
Pane tähele: tegevusjuhendajad ja õpetajad tegelevad testimisega oma tööajast, seepärast ei saa nad testimise läbiviimise ja tagasiside andmise eest mitte mingit isiklikku lisatasu.
Mõned korduma kippuvad küsimused
- Kas iga tekst, millest intellektipuudega inimene aru saab, on lihtsas keeles tekst?
- Kas lasteraamatud on lihtne keel?
- Kas lasteraamatule võib panna lihtsa keele logo?
Kõikidele nendele küsimustele on vastuseks EI.
Lihtne keel on mõeldud eelkõige lugemis- ja arusaamisraskustega täiskasvanud inimestele.
Paljud lihtsas keeles tekstid sobivad küll ka lastele ja paljudest lasteraamatutest saavad aru ka intellektipuudega täiskasvanud, aga see ei tähenda, et lasteraamatute tekstid oleksid alati lihtsas keeles (selle siinse artikli tähenduses, st easy-to-read ligipääsetavuse mõttes). Lastekirjanduses on palju värvikaid väljendeid ja ebareaalseid juhtumisi (mille tõttu seda nimetataksegi loominguks ja ilukirjanduseks), mida aga lihtsas keeles tekstis püütakse vältida.
Kuigi testimine on oluline, ei ole see kaugeltki ainuke reegel.
Lihtsas keeles tekst peab vastama kõikidele lihtsasse keelde toimetamise reeglitele.
Aga tehisintellekt?
Tehisintellekt ei sobi lihtsasse keelde toimetamiseks juba seetõttu, et lihtsas keeles tekst peab olema inimes(t)e tehtud. Vaata ka: Ära kirjuta meie jaoks ilma meieta .
Lisaks peab toimetatud teksti keegi nagunii üle kontrollima, sest tavaliselt ei ole tehisintellekt asjadest päris õigesti aru saanud. Lihtne keel on tehisintellekti jaoks keeruline, kuna lihtne keel ei ole selline keel, „nagu peab“, vaid „nagu inimesed räägivad“. Tehisintellekti enda keel aga on kohati kummaline, kõik nagu oleks õige, aga ei ole ka – niimoodi inimesed ei räägi.
Vaimupuu ei kasuta lihtsasse keelde toimetamisel tehisintellekti, küll aga on meile saadetud testimiseks tehisintellekti poolt tehtud tekste. Paraku ei ole need olnud piisavalt lihtsas keeles, et neid otse testimisele saata, neid on tulnud enne üksjagu ümber teha. See muidugi töö tellijale ei meeldi, kuna lisatoimetamine tähendab lisakulu, mida loodeti tehisintellekti abil vältida. Seega võime öelda, et lihtsam on juba ise toimetada kui hiljem tehisintellekti vigu otsida ja neid parandada.
Võib juhtuda, et mõne aasta pärast leiutatakse ka sellised tehisintellektil põhinevad programmid, mis on võimelised sihtgrupi ootustest ja võimekusest paremini aru saama, ent seni on mõistlik hoida asjad lihtsana ning mitte raisata aega lisatööle.
„Lihtsasse keelde saab panna ainult sellist teksti, millel on mõte.“
Kerttu Rakke, Vaimupuu keeletoimetaja